Madeira seiklusblogi

Kodutöö:

MADEIRA saar asub Atlandi ookeanis, ligi 1000km Portugali rannikust. Saar on kunagi tuld pursanud hiiglaslik vulkaan, mis on peale kustumist kattunud lopsaka taimestikuga. Loodus on nii võimas ja ilus, et saar on saanud endale hüüdnime: Jumala botaanikaaed. Pindalalt on Madeira väiksem Hiiumaast, samas  kõrgem punkt on 1862m ookeani veest, mis teda ümbritseb. Maastik on äärmiselt mägine. Isegi jalgpalliväljaku tegemiseks olevat Madeiralased paar “küngast” tasandanud.

Lendan oma kujutlusvõimes ajas tagasi ja kujutan ette kuidas Madeira avastati. Laev võitles ookeani lainetega, läbi udu äkitset junga märkas kõrgeid kaldaid ookeanist tõusvat. Läbi pikksilma veendus, et tegu pole viirastusega. Haaras kinni kellanöörist ja löi kella hüüdes : Maa, ees on maa.

Madeira on ürgne ja müstiline! Saare põhjapoolne külg tõmbab vihmapilvedest enamuse sademetest maha ja vee transportimiseks lõunapoolse küljele on rajatud veekanalid.Neid kanaleid kutsutakse levadadeks ja nende kõrval vooklevad matkarajad. Just hämmastavaid vaateid pakkuvad matkarajad, levadad, on Madeira tõmbenumbriks.Liivarannad saarel puuduvad, samas vesi on temperatuuri poolest ujumiseks sobiv aastaringset. Vesi saare ümber on nii sügav, et seal elutsevad delfiinid ja vaalad.19Nov1979a  Madeira lennujaamas juhtus maandumisel lennuõnnetus, kus hukkus 164-st inimesest 131. Peale õnnetust ehitati lennurada 200m pikemaks.  Lennuraja pikendus ehitati 180-le betoonpostidele, mis on 70m kõrged.6 Nov 2008 ennelõunat maandub seal meie lennuk ja meid ootab ees 8 päeva täis seiklust ja elamusi, millest tagasi jõudes muljetan siin blogis.Easyjeti lennupiletid ostsime ära juulis. 4 kuud ette ostes maksis üheinimese pilet 2600 eeki. (Täna kaks päeva enne reisi ostes maksaks piletid 6900 eeki.) Majutus on samuti bronnitud ja see maksis 1260 eeki nädal.

MADEIRALT TAGASI

Kokkuvõte:

Mis mulje jäi? Paradiis, sõna otseses mõttes. Maastik ja loodus panevad ahetama. Reisi lõpuks harjusime küll vaadetega ära, aga Eestimaal elava inimese jaoks on selline asi ikkagi täiesti teisuguses keskonnas viibimine. Reisi võib iseloomustada, kui head raamatut millel on sissejuhatus, sisu ja adrenaliinkas lõppvaatus. Kõik kulges ladusalt, õiges järjekorras. Sissejuhatuseks tutvusime esimesel päeval pealinn Funchaliga. Teisel päeval seilasime purjekaga ookeanil ja nägime ookeanilt saart panoraamvaates. Kaenud pealisvaadet, saime järgmistel päevadel olla juba saare saladuste sees. Matkasime 3 päeva mägedes ja 2-l päeval tegime rendiautoga saarele ringi peale. Lõppvaatluseks käisime sõna otseses mõttes pilvedes. Tegelikult olime Pico Ruivol mäel, Madeira kõige kõrgemas punktis isegi pealpool pilvi. Käisime nii mägede peal, kui ka mägede sees. Külastasime laavakoopaid ja see oli vapustavalt äge elamus. Kolm matka sattusid meile täiesti õigel järjestuses. Rebacal,  Queimadas-Caleirao Verde ja Pico do Areeiro-Pico Ruivo-Achada do Teixeira. Esimene matk oli kõige lihtsam ja viimane kõige raskem. Oleks ennem ära teinud viimase matka, siis ilmselt poleks Rabacalil enam vaimustust tekkinud. Mitte, et Rabacali rada igav oleks. Lihtsalt teistel oli pakkuda enam ja enam. Temperatuur oli 20* – 24*, ookeani vesi nii soe, et sealt välja ajas ajanappus, mitte et vesi oleks külm olnud. Ujumas käisime nii ookeanis, kui laavabasseinides, mis on samuti täidetud ookeani soolase veega. Üllatuseks oli ookean  basseiniveest soojem.

Täpsemalt:

1 Päev TALLINN – LONDON

Stanstedi lennujaamast Londoni sõitva bussijuht oli musta nahavärvi mees. Raadio mängis gospelilaadset souli ja reporterid kuulutasid Obama võitu Usa presidendivalimistel. Bussijuht muheles ja ütles: It`s Obama time!

Londonis Jalutasime mööda Buckinghami paleest. Einestasime pargis, kus jooksis ringi hulk oravaid. Edasi minnes nägime ära Big Benni ja parlamendihoone. Tegime vaaterattaga tuuri. Tuur maksis 15,5naela

Millenniumi vahetuseks valminud, 135m kõrgusele viiv vaateratas London Eye

London

London

Mööda Thamesi jõe kallast kõmpisime Toweri sillani. Võtsime mingis keldripubis õlled ja vaatasime meistrite liiga vutti. Käisime ära Piccadilly Circuse tänavanurgal, mis on kaetud rohkete valgusreklaamidega. Jah, see tänasvanurk oli nagu välismaal! (loe: välis maal)

Victoria peatuses kell03.30 väljuvat lennuväljale viivat bussi oodates jäid Merke, Merit ja Tõnu kodutute kombel tukkuma. Panin klapid kõrva ja kuulasin Madeira folki. GPS-i järgi käisime Londonis maha üle 20km. Õhutemperatuur oli Londonis 8*  Londoni kohta tuleb veel kindlasti ära märkida jooksjad. Jah Londonlased teevad oma linnas tervisejooksu. Jooksjaid on palju!

2 Päev FUNCHAL 

Lennujaamast võtsime takso, mis meid 27euri eest hotellini sõidutas. Juba esimesed pilgud maastikule olid muljetavaldavad. Õhutemperatuur võis olla 22*. Oli SOE :)Madeira pealinn Funcal laskub mööda mäenõlva, see paistab nagu oleks maalitud. Tänavasillutised olid juba Portugalist tuttavad mustrilised kivilaotised. Palmidest vist poleks mõtet kirjutada, sest nad on tavalised. Siiski Madeira palmid nägid välja teisugused, kui näiteks Sevilla omad. Palju palmi sorte üldse on, kes seda teab? Turul sattusime ägedasse veinipoodi. Kõige vanem pudel mida märkasin oli aastast 1930. Hinnad ka 200-300euri. Meie võtsime 9 eurise, mis oli väga magus, samas maitses nagu tavaline Eesti peet.

DSC_0351 DSC_0410-1 DSC_0445-1 DSC_0698

3 Päev PURJEKAGA ATLANDI OOKEANIL

Mereretk maksis 25euri. Purjekas startis Funchali sadamas diiselmootori nurrudes. Mõtlesime juba, et tegu on ikka iilge turistikaga, aga siis siis meeskond tõmbas purjed üles ja see oli juba vägevam. Vesi oli hämmastavalt sinine, täpsemalt öeldes sügavalt sinine. Meeskonnaliige informeeris, et sügavus olla selles kohas ligi kilomeeter. Jõudes 9km eemale saarest, nägime vaalasi.  Nad ei olnud küll hiiglaslikud 10 -20meetrised, aga ikkagi vaalad. Nii 4-5 meetrised. Täpsem selle vaalaliigi nimetus olla sperm whale. Hiljem nägime vaalasi veelkord  ja siis seilasime Cabo Girao kalju alla, mis tõuseb seinana ookeanist 580km kõrgusele. See püstloodis langev kalju olla oma kõrgusega maailmas teine. Veel võiks ära märkida rannikukaljudel kunagi voolanud ja siis tardunud laavajoad. Ühel suurel laavakaljul kükitas äge kalamees.

Cabo Girao 580 m püstloodis langemist ookeani . Sealt on tehtud mootorattaga BASE hüppe.

Cabo Girao  nõlval on näha tardunud laavajoad. Mõõdupuuks silmale on kalda lähedal olev kaater.


       DSC_0536-1 DSC_0583

4 Päev. RABACAL LEVADAMATK (12km)

Renault mikrobuss ilmus hotelli ette hilinedes. Mees nimega José tutvustas end. Maksime talle ära matkarahad (60euri nägu. Saime 3matka 2-e hinnaga . Üks matka hind oli sellel bürool  siis 30 euri, teistel büroodel aga maksis sama rada 35 -37 euri)  ja saime tuttavaks tema hoomorisoonega, kui vana ütles: tore, nüüd võite hotelli tagasi minna 🙂 Ei, José oli tegelikult maru vahva ja muhe vana. Rääkis Portugali, Inglise, Prantsuse ja Saksa keelt.

Matk algas mööda asfaldi alla orgu kõmpides ja siis sisenedes otsekui dzunglisse. No dzungel on vist natuke liiast öeldud, aga asi nägi tõesti imeline välja. Selles levadas nägime isegi kalu ujumas. Ahetades jõudsime üsna kõrgelt kukkuva kaksikjoani, mis tegelikult kukkus meie tasapinnast veel samapalju allapoole.

Rabacal-i matkarajal näeb kokku 25 langevat juga.

Matkarajad kulgevad läbi loorberi ja eükalüptimetsa

Rabacal. Selle joa juures me einestasime

Rabacal

Selle joa juures einestasime

Kõike mida José seletas ma ei kuulnud, sest ma jäin pilte tehes pidevalt grupist maha. Loorberimetsad, 3-4 meetri kõrgused mustika põõsad ja eükalüpti puud nägime ära. José pistis pihku 2 eukalüpti oksa, mis pärast meie hotellitoas lõhnasid kogu seal oleku.  

5 Päev. RENDIAUTOGA SAARE “EAST TOUR”

Hommikul hankisime rendiauto, milleks oli pea tutikas Renault Clio. Sõitsime maailma ühe harldasema lennujaama maandumisraja alt läbi ja läksime ida poolsete kaljude juurde. Parkisime auto ja kõmpisime kaljudel, millest olime tulles üle lennand. Need kaljud olid palju suuremad, kui enne reisi piltidelt vaadatuna.

Ponta do Rosto

Ponta do Rosto, selle koha peal käib tihe lennuliiklus. Siit sai isale isadepäeva sõnum saadetud.

Erinevat värvi laavakihtide juures

Seal mägedes siblis ringi väga palju sisalikke. Naljatasime, et need on tegelikult krokotillid, kes on maailma majanduslanguse tõttu, end kahandanud ja säästu režiimile pannud. Üsna kaljude lähedalt leidsime ühe ranna, kus ilmselt oli Marokost toodud liivapõhi.

Atlandiga hullamas

Atlandiga hullamas

Sealt edasi võtsime suuna Santana peale. Üritasime vältida kiirteid, mis läbisid tunnelitena mägesid, vaid sõitsime mööda väiksemaid, külast külla, mäe otsast üles ~ alla vooklevaid aeglasemaid teid.  Vaated olid hämmastavad!

Madeira pinnavormid, Penha de Aguia (Eagle Rock)

Armas Madeira laadi majake Penha de Aguia-l

 Lõunatasime ühes Santana restoranis, sõitsime edasi ühe mäeotsa, kus paistis all Sao Jorge küla. Tagasi Funchali läbisime saart põigiti. Oli juba pime ja ümbrust ei näinud. Vaid pidevalt lukku minevad kõrvad andsid märku, et tee viis üle kõrgete mägede. Tegime tuledes Funchalist pilte ja laskusime mööda väga kitsast ja järsu nurga all laskuvat teed linna. Auto pidurid said kõva vatti.

        DSC_1169  DSC_1234

6 Päev. RENDIAUTOGA “WEST TOUR”

Alustasime Pico da Torre vaateplatvormilt vaatega Funchalile. Sealt edasi kimasime saare suht saare keskele, Eira do Serrado platvormile. Vapustavad vaated orgu, kus asusid külad! Nägime ära tee, mis oli raiutud kaljusse, poolele kalju kõrgusest. Tee ise oli ohu tõttu liiklemiseks suletud ja oli ka näha varem toimunud varingud. Mingi hetk pani lendas üks helikopter orus läbi, …madalamalt kui me olime.

Curral das Freiras – Nunnade org. Uhh, võimas paik elamiseks

Tee oli varingute tõttu suletud

Pärast seda käisime ära Cabo Girao mäe otsas, vaatasime ära 580m allpool oleva ookeani ja võtsime suuna Sao Vicentele. Sõitsime läbi ühest orust, kuhu mahtus pikuti staadion ja tee. Mäed tõusid mõlevalt poolt teed kõrgele. Milline nauding oleks sellisel staadionil sportida. Kahju, et seda kohta pildistada ei saanud. Sao Vicentes käisime ära laava koobastes ja 3D kinos. Läbi prillide vaadatav 3D efekt lõi mingisugusegi ülevaate, kuidas ookeanist hakkas laavat pulbitsema ja Madeira saar tekkis. (Kogu see elamus maksis 8euri.) Edasi Seixali poole sõites vältisime jätkuvalt tunnelitena mägesid läbistavaid kiirteid. Kulgesime vanadel kaljusse raiutud teel, mis oli tähistatud varisemis ohu märgiga ja läbimine oli 100% omavastutusel. Ühes kohas kus vana tee läks läbi tunneli ja ülevalt langeb juga ookeani, oligigi toimunud varing.

Varem läbis tee joa tagant tunnelina, aga see on kuu aega enne meid kokku varisenud

Sellel teel sõitmine oli meile üks Madeira kõrghetkedest. Vaadates ülespoole laius võimas kalju, vaadates 50 -100m allapoole lainetas Atlandi ookean. Porto Monizisse jõudes käisime laavabasseinis ujumas. Sõime mingis söögikohas rämpstoitu ja sõitsime ülevalt platoo pealt Funchali.


       DSC_1343  DSC_1316
       DSC_1438  DSC_1477

Madeira Madeira Madeira

Päev. LEVADAMATK QUEIMADAS – CALDEIRAO VERDE

Hommikul 8.15 oli José´bussiga hotelli ees, võtsime suuna Santana poole. Poolel teel tegi ühes kohvikus peatuse ja soovitas võtta 3 Poncha-t. Siis pidid jalad ise mäkke ronima ja Portugali keel tulevat vabalt. (Poncha. Madeira kohalik jook. Rumm, sidrunimahl ja mesi)Tegimegi ühe ringi Poncha-t. No see sakkis ikka täiega ära. Ei tegelikult oli tuju lõbus ja täitsa meeldiv oli olla. Matk ise pakkus vapustavaid vaateid mägedele, mis olid kaetud troopilise metsaga. Me hüüdsime neid vaateid: King Kongi vaadeteks.

Hinge kosutavad vaated Queimadas-Caleirao Verde matkarajal

Queimadas-Caleirao Verde matkarajalt vaade orgu milelle on pandud nimeks: Roheline katel

Ainus asi mis imelik oli, et seal ei olnud kuulda linnulaulu. Ei saanudki aru, miks linde ei olnud. Küsisime Josélt, et kas sääski pole. Vana ütles, et olla Vietnamist kondeneriga sääsevastseid toodud ja loodavad, et nad hakkavad levima. Oli see siis José huumorisoon, või tõde, igaljuhul linde me ei näinud. Peale väiksemaid jugasi jõudsime 128m kõrgelt kukkuva joa juurde. Jah, see oli ilus koht 😉

 

8 Päev. MATK SAARE KÕRGUSTESSE:  PICO DO AREERIO-PICO RUIVO-ACHADA AO TEIXEIR 

Ärgates ja hotellirõdult tsekates oli ilm super. Päike paistis ja õhk oli soe. Otsustasime kõik õhemalt riide panna. Matka alguspunkti Pico d Areeriole (1818m) jõudes oli aga olukord hoopis teissugune. Temp üleval oli 9* ja mägede vaated olid pilves. Mingi hetk siiski pilved haitusid ja sai ürgse välimusega pinnavormisest pilti teha. Matkama asudes tootis keha sooja ja külmatunne haitus. Vaated olid võimsad.

Pico do Arieiro matkaraja algus

Siin on väike varing toimunud

Pico do Ariero matkarajal

Kuidas  kunagi vulkaan kivimeid üles ajas, pehmemad on vihma ja tuulte poolt ära uhutud. Kunst!

Kaljudel oli vähe taimestikku, see eest olid nad erinevatest laavakihtidest väga värvilised. Neid kõrgusi ja kaugusi mis seal näha oli, fotod edasi anda ei suuda. Rada oli kohati üsna raske. Tõusud ja langused. Samm muutus tõntsimaks ja siis võtsid neelasid meid pilved.

Mõne hetke pärast oleme pilves

Kõik imelised vaated olid kadunud, nähtavus vaid 12-20m. Hakkas vihma sadama ja fotoka võis kotti ära panna. Rada oli kohati väga libe ja Merke väänas 2 korda hüppeliigest. Lõpuks jõudsime Pico Ruivo mägikohvikusse. Sõime ja ronisime veel 500m edasi Madeira kõige kõrgemasse punkti. Sinna jõudes tuli päike hetkeks välja.

Tõnuga Madeira kõrgemal mäel, Pico Ruivol,1862 meetri kõrgusel

Siin sõnu pole vaja

Jõudsime teha mõned pildid, kui juba jälle mattis meid pilv. Matkaraja lõppu läks tee laskudes. Miskipärast tundus jalgadele laskumine tõusmisest väsitvamgi . Võibolla sellised pidurdavad lihased on lihtsalt vähem treenitud. Alla parkla jõudes lõime patsu ja olime rõõmsad.

DSC_0502    DSC_0550

9 Päev. LEND MADEIRA – LONDON STANSTED.

Enamus lennust magasime. London Stanstedi lennujaama astudes selgitasime endale, et järgmised 12h on see lennujaam meile koduks. Istusime kohvikus ja muljetasime, kuni võtsime ühes nurgas sisse magamiskohad. Seal oli umbes sada saatusekaaslast.

 10 Päev. LONDON – TALLINN

06.45 startisime Inglismaalt. Üks stjuardess oli sama, kes eelmisel päeval. Tundis meid kohe ära ja ütles: oo te lendasite eile Funchalist. 11.30 maandusime Tallinnas, kus oli külmem Londonist ja palju palju külmem Madeirast, paradiisi saarest.

Reis toimus 05-14 November 2008.a.

Pildid on üleval aadressil:   http://pilt.delfi.ee/user/18787/ (Madeira pilte soovitaks vaadata slaidishowga ja teha linnuke originaalmõõdu kasti 😉

Reisivideo on siin:


Rubriigid: Reisid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to Madeira seiklusblogi

  1. Livia Miilmann ütles:

    Töesti ilusad vaated,tekkis tahtmine oma silmaga seda köike näha,ausalt 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s